Surat in Tunang Lako se Kota Filipi ka
Kota Filipi la na mo kota tene mes se propinsi Makedonia. Paulus lako se Europa ka, un se kota Filipi. Se na, un tutnaal nol maam Lidia. Un kon nulut puting uikjale deng tana-bihatang mesa. Ta oen daek tamang un nol Silas lakos se bui dalen. Bingin tai kon un duas Silas tao dani le naka Ama Lamtua. Kon nam dale ka heheko. In daid ela na, tao tulu deng bui ka nol un nenan nas totoang parsai se Yesus. Ngat se Dehet deng Aan in Nutus peke 16.

Asii man dul surat nia? Dulan se ola ka? Nol dulan blingan na?

Surat Filipi la esa dul noan Paulus man dul surat nia (1:1) deng bui dalen (1:7,13,14,17). Muid atuil in tana ngas sam, Paulus dul surat nia ki nataka le se taun 61-62M. Muid sejara grija la lam, Paulus dul surat nia se dedeng pamarenta Roma la in tahang un se kota Roma ka. Ngat se Dehet deng Aan in Nutus sas peke 28 ka. Ngat maan nias se peta la, ne buku li klupu ka.

Tasao le Paulus dul buk nia la?

Oras atuil in parsai se kota Filipi ngas ming noan, Paulus tama bui ne kota Roma kon, oen nodan Epafroditus kil oen in hulung ngas lakos bel una. Sium hidi in hulung nas kon, Paulus dul beles surat nia, le nodan mamo (4:10-20). Un kon le tao teken oen in parsai ka (1:3-11). Un nodan le Epafroditus kil nol surat ni lako se atuil in parsai man ne kota Filipi ngas.

Buk ni dul deng asa la?
Paulus nodan atuil Filipi las le nuil nol koo-dalen mesa, le halin atuli brain bel kula oen deken. Nini ela lam, muik atuli mamo bisa parsai Lamtua Yesus Dehet Dais Banan na (1:27-2:18; 4:2-3). Un dehet noan oen tamang un lako bui dalen, undeng un makoe in nahdeh deng Dehet Dais Banan na. Mo ela kon no, muik atuli mamo ming haup Dehet Dais Banan na (1:12-26). Atuil in parsai se kota Filipi ngas musti doha-doh nol atuil man in tui kula, nol nuil lolo lo ngas (3:1-2, 17-19).

Mo un dul mamo dui deng atuil man dalen kolo, nol dalen tetesa le butu-kil nol Kristus baktetebes sas. Ngat se Filipi 1:3-6; 2:17-18; 3:1; 4:1; 4:4; 4:6-8; 4:10-14. Atuli li musti tao dalen deng dadale banansila el Yesus le kaoak deken (2:1-11).

Buk ni lalan in dula ka elola la?
1. Paulus sai un surat ta1:1-2
2. Dalen kolo se in susa dalen1:3-30
A. Paulus kohe-kanas bel atuil Filipi las1:3-11
B. Tutnaal in susa kon no, kit musti parsai napiut1:12-30
3. Tao dalen kolo se oras in lii-lau atuli2:1-30
A. Kit musti tao dalen deng dadale banansila el Yesus2:1-11
B. Dil didi le nuil lolo tutungus2:12-18
C. Timotius nol Epafroditus in susa-kae ka2:19-30
4. Parsai Yesus sam dalen kolo tutungus3:1-4:1
A. Ama Lamtua sium atuli li undeng oen in parsai ka3:1-11
B. Dil didi le muid Ama Lamtua lalan na3:12-4:1
5. Dalen kolo se oras kit in hulung atuli ka4:2-20
A. Ama Lamtua le tao teken kit dalen nias4:2-9
B. Paulus nodan mamo undeng oen hulung una4:10-22
6. Paulus hep un surat ta4:21-23